Tallinna Kalevi raudvaral Daniel Meijelil oli 20 treeneriaasta täitumise puhul rääkida üks lõbus lugu Eesti jalgpallifolkloorist.
Mäng on 2010. aasta augustist - karikavõistluste 1/32-finaal FC Levadia vastu. Kalevi muruväljakul ehk suures katlas.
"Oli karikamäng Eesti absoluutse tipu Levadia vastu ning kui sooja läksime tegema, siis oli staadionil haudvaikus," meenutas Meijel ebatavalist päeva. Tavaliselt on ikka muusika soojenduse ajal peal.
"Keset soojendust hakkas aga üle staadioni leinamuusika kõlama, keegi ei saanud midagi aru, jätkasime soojendusega ja mõtlesime, et ehk on muusika põhjuseks kõrval asuv surnuaed."
Keegi igatahes teadis, mis tulema hakkab, sest suurfavoriit Levadia saigi maetud. Kalev võitis Christopher-Magnus Roseni väravast lisaajal 1:0. Neljal eelmisel aastal järjest meistriks tulnud Levadia karikatee sai kiire lõpu, kusjuures Kalev mängis siis üldse esiliigas, kus lõpetas hooaja viiendana ja kaotas ka Levadia duublile.
"Need emotsioonid, mis sellest mängust tulid, olid super positiivsed," lisas Meijel.
Kalev viis päeva hiljem toimunud liigamängus.